Proovin lühidalt selgitada miks ja kuidas kasutatakse skolioosiharjutuste juures spetsiifilist hingamist. See on keeruline vahel mõista, aga püsi minuga! 🙂
Skolioos ei ole ainult lülisamba kõverdumine külgsuunas, vaid toimub ka lülisamba rotatsioon ehk pöördumine. Seetõttu on ka näiteks ettekallutuses näha ülaseljal roietest tekkivat “küüru”. Pikemalt skolioosi kohta loe siit.
Väljendunud rinnaosa skolioosi puhul on hingamismuster asümmeetriline ehk rindkere ei laiene võrdselt. Kopsud avanevad sissehingates suundadesse, kuhu neil on muutunud rindkere asendi tõttu rohkem “ruumi” ning lihtsam liikuda. Ka diafragma tavapärane töö on piiratud, kuna selle kinnituskohtade (roiete) asend on teine.
Et parandada rindkere asendit ning väljanägemist on oluline oma hingamismustrit muuta ning õppida teadliku hingamisega avama n-ö kokkuvajunud (konkaavseid, kõveruse vastaspoole) piirkondi. Seda kutsutakse ka rotatsiooniliseks hingamiseks (RAB – ing k. rotational angular breathing).
Konkaavsetesse piirkondadesse teadlikult hingates on võimalik mõjutada piiratud liikuvusega roideid ja laiendada kopsude osasid, mis on vähem ventileeritud. Konvekse ala (kõveruse poolse) pingutamine hingamise ajal aitab vähendada nende alade edasist laienemist.
Korrigeerivatesse harjutustesse teadliku hingamise lisamiseks on vajalik maksimaalne kehatüve pikendamine, et vähendada survet konkaavsetele, “kokkuvajunud” aladele ning anda n-ö ruumi liigutuse toimumiseks.
Alloleval pildil on nooltega näidatud, kuhu õhk liigub, kui skolioos rinnaosas paremale. Paremal pool liiguvad sissehingates roided tahapoole (kus on ka nähtav skolioosile iseloomulik “küür” ettekallutades (pilt 2). Vasakul pool liiguvad eesmised alumised roided ettepoole. Seda piirkonda kutsutakse ka ventral rib humpiks ehk eesmiseks roidekühmuks.
Teadliku rotatsioonilise hingamise (ja ka mõnes mõttes korsettravi) eesmärgiks on suunata õhku ja tekitada liikumist rohkem “kokkuvajunud” osadesse. Nooltega näidatud alloleval pildil: paremal pool eesmiste alumiste roiete juurde (“küüru” vastaspoolele, ing k. ventral flat zone) ja vasakul tagumiste roiete juurde. Kummilindi abiga saad tunnetada, kas ka reaalselt “õigesse” kohta oma hingamist suunad (pilt 2).
Sellise derotatsiooni soodustamiseks on ka Schroth harjutuste ajal selili konveksete alade all padjakesed. Aga sellest mõni teine kord!
Ise saad kõige parema tunnetuse oma roiete liikumisest selili põrandal olles. Aseta käed eesmisetele roietele ning tunneta, kas nad liiguvad hingates sümmeetriliselt või mitte. Tunneta ka selga – kas sissehingates tunned ühte ülaseljapoolt rohkem kui teist?
Proovi roiete liikumist tunnetada ka füsioterapeut Cristina Lõokese juhendatud hingamisharjutuste ajal.
Individuaalse harjutuskava koostamiseks ja nõuannete saamiseks pöördu skolioosiga tegeleva füsioterapeudi poole!
Loodan, et said siit midagi kasulikku ning anna mulle julgelt teada, kui Sul tekkis küsimusi! 🙂
INFO PÄRINEB CRISTA LEHNERT-SCHROTH RAAMATUST “THREE DIMENSIONAL TREATMENT FOR SCOLIOSIS. A PHYSIOTHERAPEUTIC METHOD FOR DEFORMITIES OF THE SPINE”. 2007