Olen palju kuulnud lugusid, kuidas inimesele peale vaadates öeldakse – sul on skolioos. Tihti just seetõttu, et skolioosiga kaasnevad ilmingud, nagu õlgade erinev kõrgus või asümmeetriline kehaasend, paistab välja. See võib olla väga hirmutav ja segadust tekitav. Suures plaanis võib lisaks muudele jaotustele skolioosi jaotada ka struktuurseks ja funktsionaalseks.
Kuidas teha vahet, kas on tegemist struktuurse muutusega (n-ö tõelise skolioosiga) või funktsionaalse skolioosiga (n-ö näiline skolioos, skoliootiline kehaasend)?
Kõigepealt - mis on skolioos?
SOSORT (The International Scientific Society on Scoliosis Orthopaedic and Rehabilitation Treatment) defineerib skolioosi nii: Skolioos on üldtermin, mis hõlmab erinevaid muutuseid lülisamba, rindkere ja kehatüve kujus ning asendis.
The Scoliosis Research Society (SRS) sõnul kinnitatakse diagnoos, kui Cobb nurk on 10° või suurem ning rotatsioon on tuvastatav.
Pikemalt skolioosist, diagnoosimisest ja ravist olen kirjutanud siin postituses.
Funktsionaalne versus struktuurne skolioos
Nimetused annavadki vihjeid – tõeline skolioos on struktuurne ehk on nähtavad struktuursed muutused lülisambas (näiteks lülikeha ei ole sümmeetriline, vaid meenutab kiilu, esineb lülikehade rotatsioon jne). Nimetus funktsionaalne skolioos viitab sellele, et skoliootiline kehaasend on millegi muu tõttu. Keha proovib kompenseerida oma asendiga mõnd teist probleemi. Näiteks lihasspasm või jalgade oluline pikkuse erinevus, mõni traumajärgne kehaasend, valu vältimine, korduvatest liigutustest või asenditest tekkinud uus harjumuspärane asend jms.
Funktsionaalse skolioosi puhul võib esineda väga sarnane kliiniline pilt struktuurse skolioosiga – näiteks üks õlg näib kõrgem, on talje asümmeetria, üks puus kõrgemal, keha või pea kallutatud keskjoone suhtes, kõrgem/pinges lihas ühel kehapoolel jne.
Aga see, et välisel vaatlusel on pilt sarnane ei tähenda, et skolioos oleks tuvastatav ka röntgenilt.
Kõige lihtsam neil kahel vahet teha on skolioosi diagnoosimiseks mõeldud Adamsi ettekallutustestiga. Kuna struktuursete muutuste korral lülisambas esineb skolioosi puhul alati ka mingil määral rotatsiooni, siis Adamsi ettekallutustestil näeme selja pooltel ka asümmeetriat. Klassikaliselt näiteks kõrgemat rinnaosa paremal pool ja nimmeosa vasakul pool.
On oluline teada, et ettekallutustesti peaks kordama ka istudes, et välistada jalgade potentsiaalsest pikkuse erinevusest tulenevat muutust!
Video funktsionaalse vs struktuurse skolioosi kohta
Ehk lihtsalt öeldes – funktsionaalne skolioos on keha viis kompenseerida mõnd muud probleemi – olgu selleks lihase spasm või pidevalt ühes asümmeetrilises asendis viibimine nii, et see asend muutub harjumuspäraseks. Raviks on selle alloleva murega tegelemine. Funktsionaalse skolioosi põhjustajaks võib olla ka jalgade pikkuse erinevus (üle 2cm). Siin samuti eristatakse funktsionaalset ehk näilist ja struktuurset ehk anatoomilist jalgade pikkuse erinevust.
Taaskord – struktuurne jalgade pikkuse erinevus on mõõdetav muutus, mida saab röntgenilt hinnata. Funktsionaalne ehk näiline jalgade pikkuse erinevus tuleb näiteks kehaasendist või ka väljendunud struktuursest skolioosist – välisel vaatlusel võib jääda mulje, et üks jalg on pikem kui teine. Jalgade pikkuse erinevusest proovin kirjutada mõnes järgmises postituses – see on samuti väga oluline teema!
NB! Kui tegemist on kasvueas noorega, kel ilmneb mingeidki skolioosile viitavaid sümptomeid, kuid Adams test on negatiivne, siis tuleb noort ikkagi regulaarselt jälgida! Ideaalis teeb seda kooliõde, kuid ka näiteks perearst!
Kokkuvõtvalt – funktsionaalsel ja struktuursel skolioosil saab vahet teha Adamsi ettekallutustestiga. Loodan, et said siit postitusest infot ning kirjuta julgelt kui soovid midagi küsida!
Tervitades
